Tänane Kohtla-Järve kulturihoone valmis 5.oktoobril 1952.a. Sama päeva ajaleht „Rahva Hääl“ kuulutas, et „täna õhtul kogunevad kaevurid, gaasitootjad ja ehitajad uue hoone pidulikule avamisele….“. Maja hakkas lõplikult toimima 1953.a. Üle 50 aasta on Kohtla-Järve Kultuurikeskus olnud piirkonna kultuurikandja.
30.09.1952 Avati V.Kingissepa nimeline Kohtla-Järve Kultuurimaja
1989 Viidi läbi kapitaalne remont, mille käigus säilitati hoone originaalne sise- ja välisilme.
10.09.2001 Hoone kanti riiklikku arhitektuurimälestiste kaitse registrisse numbriga 24653.
2004 Moodustati Kohtla‑Järve Kultuurikeskus, mille koosseisu arvati endised Kohtla-Järve Kulruurihoone, Sompa klubi, Kukruse klubi ja Linnagalerii.
2011 Reorganiseeriti Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille kooseisu kuuluvad nüüd Kultuurikeskus, Vahtra Loomekeskus ja Sompa Klubi.
2013-2015 Viidi läbi Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone kompleksne renoveerimine.
Kohtla-Järve kultuurihoone on sõjajärgsete aastate nõukogude neoklassitsismi iseloomustav ja väljapeetud näide. Säilinud on 50 –ndate aastate ilme nii eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad kabinetid, ringide ruumid ja läbi kolme korruse kulgev teatrisaal 500 istekohaga. Saalis asetseb kaasaegne kontserte ja etendusi teenindav tehniline park. Teisel korrusel paikneb loengusaal, kohvik ja ringide ruumid. Kultuurikeskus ei kaunista üksnes linna, vaid kingib suurepärase võimaluse vabaaja veetmiseks ja loominguliste võimete arendamiseks.
ARHIIVIFOTOD
Tänases Kohtla-Järve Kultuurikeskuses tegutseb 36 isetegevus- ja huviringi, milles osaleb 748 lauljat, tantsijat, pillimeest ja näitlejat. Aastas korraldatakse üle 300 sündmuse lastele, noortele, täiskasvanutele ja eakatele külastajatele. Maja loominguline kollektiiv on loova vaimuga ning püüab tihti pakkuda elanikele uusi ja huvitavaid üritusi.
10.septembril 2001.a. kanti Kohtla-Järve Kultuurikeskus kultuurimälestiste riiklikusse registrisse (Reg. nr.24653).
KAASAEGNE KULTUURIKESKUS
Enne renoveerimist
Pärast renoveerimist